Clovie

Pühapäeva õhtul käisin teist korda “Cloverfield”i vaatamas. Enne seanssi käisin korra kempsus ning kui hakkasin sealt ära tulema, hakkas ninast verd jooksma. Kolmandat korda.. Ma juba vaikselt hakkasin arvama, et seda ei kordu. Nüüd, mil olen ninaverejooksude osas kogenum, sain verejooksu kinni paari minutiga. Vähemalt hea, et filmi ajal jooksma ei hakanud; hoolimata sellest võtsin kinosaali ka paar salvrätikut kaasa.
Rääkides veel ninaverejooksust, siis täna oli kehkas ujumine ja Eerol hakkas ka ninast verd jooksma. Ja seda päris palju. Ning tal ka ei läinud eriti palju aega, et see peatada.
“Cloverfield” on ikka väga võimas, käsikaamera värk tekitas ikka päris palju efekti juurde. Teist korda vaadates oli ikka enam-vähem sama tunne, et see kõik tegevus, karjed, müra hirmutab jne. Seekord ma nägin lõpus satelliiti, mis merre kukkus vaaterattalt mere poole vaadates. See arvatavasti ärataski selle Clovie koletise üles. Ma plaanin ka kolmandat korda vaatama minna, soovib keegi ühineda?

Muide, soovitan kuulata laulu Ferry Corsten – Holding On. Need, kes praegu üliheas tujus, ärge vaadake neid pilte. Need, kes kurvad on… pange peitke lihtsalt aken ära ja tegelege oma asjadega, kuulake laulu lihtsalt .

Kokkutulek.

Täna õhtul on minu endiste klassikaaslaste kokkutulek, kuhu minagi lähen. Muidugi on tore näha neid inimesi, kellega veetsin 4 aastat põhikoolis. Esimesed kuus klassi õppisin a klassis, kuid 6. klassi teiseks veerandiks läksin üle paralleelklassi b. Olgugi, et 6. ja 7. klass koos nendega olid halvimad ajad kooli suhtes, aga 9. klassis muutusid need inimesed mulle lähedasteks. Põhikooli lõpetamine koos nendega oli väga meeldejääv, tutipidu jne.
Ja seega ootan põnevil kokkutulekut. ^^

Täitsa hullumeelne, kui sõltuvuses olen ma laulust Nubuo Uematsu – Cloud Smiles. Ühe minu lemmikfilmi, Final Fantasy VII – Advent Children, lõpus käib see laul ning ühtlasi sealt ka saingi selle lauluga tuttavaks. Umbes aastake aega tean seda lugu ja ma olen sellest siiani sõltuvuses. Mõnedel perioodidel olen küll olnud teistest lauludest sõltuvuses, see oli lihtsalt tahaplaanile jäänud.
Minu silmis on tegu ilusaima lauluga. ^^
YouTube’s on üks FF seeria fänn teinud korraliku fännivideo ja Cloud Smiles käib taustaloona.
http://www.youtube.com/watch?v=YFjwK0ylH40

Alguses ma olin üldse lõpust meeletult sõltuvuses, peale vaikusmomenti umbes teise ja poole minuti keskel.
Kuid nüüd olen sõltuvuses väikest jupist alguses, mis algab ligikaudu 00:57 ja lõpeb 01:13 paiku. Video ise on muidu täitsa kenakesti tehtud, kuid siiski pööran laulule rõhku.

63. sünnipäevaball

Eile oli Tartu Tamme Gümnaasium 63. sünnipäev. Pärast esimest tundi toimus aulas aktus 9-12. klassidele, mis kestis ligi poolteist tundi. Aktusel polnud midagi viga, kui välja jätta need igavad kõned. Kohati jäin isegi tukkuma. Aga eriti meeldis puhkpilliorkester, segakoor ja mõned laulud. Paralleelikas laulab eriti ilusasti.
Täpselt, nagu eelmise nädala kolmapäeval, mind vaevas eile kohutav peavalu suht terve koolipäeva. Viimastel tundidel peavalu läks natuke üle.
Seoses selle kooli 63. sünnipäevaga toimus eile õhtul kooli sünnipäevaball, millest olen varemgi kriblanud. Ma hakkasin just tantsutrennis käima selleks, et ballil ei tunneks end hädapätakana; aga siis järsku jäin otsusele, et ei lähe. Eks siis läks natuke aega nii.
Siis aga hakkas hull mäss peale. Minult pidevalt küsiti, et miks ma ballile ei tule. See küsimus viskas lõpuks kopa nii ette, et hakkasin ähvardama, et lubasin nad külmkappi visata, kui veelkord küsivad. Ja samas klassivennad pidevalt käisid peale, et tule ikka. Ütlesin, et ei viitsi tulla, kuid tegelikult mul puudusid kogemused selle balli suhtes.
They always say that first time is the hardest.
Aga siis ma hakkasin mõtlema, et kunagi peab ikka esimene kord olema. Kõige rohkem mõjutust andis Robert. Ta ütles midagi sellist, et kui ma nt mõned aastat hiljem lähen hoopis esimest korda ballile, siis võin kahetsema hakata, et ei käinud ikkagi ära. Siis järgmisel korral olen kogenud ja oleks märksa kergem. ^^
Päeva keskelt otsustasin, kaaslast ei jõudnud leida. Aga hullu polnud väga, sest ma olen harjunud üksinda olema. Ka kinos käin enamasti üksi, kaubamajas jne.
Kohe alguses tantsima ei hakanud, kuid Erich ja Virco käisid pidevalt peale, et ma tüdruku kutsuksin tantsima. Irooniline oli see, et nemad muudkui sundisid ja üritasid mind vägisi kutsuma minna; kuid lõppude lõpuks, kui nad ära tantsima läksid, siis läksin ISE tüdrukut tantsima kutsuma. :D Ja esimene tüdruk, kellega tantsisin, oli 11. klassi armas tüdruk Eneli (vist?).
Aga üks asi oli ikkagi veel, mis mind innustas ballile tulema – Arsise kellad.

Selle aasta jaanuaris, kui käisin Räpina Ühisgümnaasiumis, ühel päeval oli koolis Tartu Arsise kellade kontsert. Ma olen sellest kirjutanud, soovi korral saate üle vaadata siit.
Ei saa jätta ütlemata – Arsise kellade kontsert on meeletult ilus, ilus meloodia. Kusjuures, ma tundsin isegi ühe loo ära, mis oli väga selgelt esimesest kontserdist saadik meeles; igatahes seda laulu esitati teisena ja tundsin ära laulu pulkade järgi, mida kasutati vastu kellasid.
Natuke pettumus oli, et ainult kolm muusikapala esitati.
Üldiselt tore õhtu. ^^
Järgmine aasta lähen kindlasti ballile!

Troy, laamendamine, kino.

Niisiis. Kirjanduses on meil teemaks antiikmütoloogia ning reedel rääkisime eepostest, ja natuke lähemalt “Ilias”st. Tegelikult rohkem, kui natuke. Trooja on minu jaoks alati huvitav olnud. Ja esmaspäeval (eile) oli meil kaks järjestikust eesti keele tundi, samuti täna. Ning eile vaatasime tunnis filmi “Troy“d. :) Täna teise eesti keele tunni lõpuks sai film vaadatud. Me ei vaatanud kogu aeg filmi, tunni alguses kirjutasime paar asja üles seoses koolituskursusega “Õppides loon ennast” ja õpetaja jagas lehed, kus on küsimused Trooja kohta. Näiteks peab tegelassuhete kaardi koostama, vastama küsimustele jms.
Kuigi olen filmi näinud, siiski mul oli närvipinge sees Hectori ja Achilleusi duelli ajal. Üks märkimisväärsemaid stseene filmis. “Odysseuse” eeposest võiks ka film tulla.
Muidu vaatamine oli täiesti mõnus vaheldus kirjutamisele ja õppimisele. Loodame, et vaatame veel tundide ajal filme.
[—]
Eile lugesin läbi Sophoklesi “Kuningas Oidipus” ning selle vastamine pidi olema täna, kirjanduse tunni ajal. Filmi vaatamise tõttu lükkus edasi. :D Igatahes, väga hea, et raamat lühike oli, sest selle raamatu lugemine polnud justkui kõige meeldivam. Läbilugemine võttis ligikaudu poolteist tundi aega. Kuigi jah, Ralf spoilerdas raamatu kohta (: D), olin lugemisel üllatunud, kui tõde avaldati. Oh, mis pervertsus..

Eelmisel nädalal, kui kehalise kasvatuse tunni alguses jõudsime staadionile.. seal kus me pidime ootama, oli üks veoauto. Ning kui jõudsime sinna, siis ma andsin jalaga hoobi veoauto tagumise plaadi vastu vms. Sugulane ütles: “Juba hakkab laamendama!” :D
Täna ma tegin samamoodi, kui staadionile jõudsime, ning seekord ütles sugulase pinginaaber: “See hakkab jälle laamendama.” :D
Ma kavatsen seda korrata ka järgmises keh. kasvatuse tunnis; ehk see hakkab muutuma tavaks.

Ma pean pärast koolipäeva vähemalt korra väljas käima, otherwise ma lähen segaseks vms. Ma ei suuda jääda siia jääda vms. Suurlinn; 75% tõenäosus, et näen kedagi tuttavat Tartu Kaubamaja kandis jne. Arvestades, milline (ja veel eriti!) kinofriik ma sel suvel olen olnud, siis seni ma polegi Tartu Ekraanis veel käinud. Asi on ilmselt filmivalikus. Näiteks “Surf’s Up” näib küll korralik animatsioon; aga see, et eestikeelsed hääled peale loetud on… Urrrrr!!
Paljud kiidavad küll “The Bourne Ultimatum“i , kuid kardan seda vaatama minna, sest eelmist osa vaadates jäin kohati magama (pärast väsitavat koolipäeva) ning ei mäleta eriti palju.
Aga nt “Rush Hour 3” oleks kindel laks minna vaatama.

Siiani imestan veel, et Ai Otsuka – Planetariumi muusikavideo veel YouTubes üleval on, millele eelmises sissekandes viitasin.

Planetarium.

Harv nähtus, kui mu lemmiklaul Ai Otsuka – Planetarium on YouTube’s üleval. Eile vaatasin huvi pärast ringi ning enda üllatuseks otsingu kaudu oli isegi üleval. Tavaliselt eemaldatakse Ai Otsuka muusikavideod kiiresti, autorisatsiooni värgi tõttu.
Muusikavideo link
Lisaks sellele on muusikavideole inglisekeelsed laulusõnad külge poogitud. Ning ma lugesin samuti eile esimest korda laulusõnu. Alles siis ma mõistsin tõeliselt, kui ilusad laulusõnad on.
Mu lemmikrida on igatahes: “Even if we can’t be together, I want to follow my memories, and see the same happiness as you do.”

Nagu paljude teiste bloggerlaste puhul, saab minul ka esimene aasta siin täis. Täpsemalt 22. septembril, nädala pärast. Peab mõtlema, kuidas seda tähistada. šampajna & tort? Või siis hakkan lähiajal ilmselt vanemaid sissekandeid lugema.

Life is going to change now, huh? Tihedam graafik. Kergejõustiku trennid argipäeviti v.a. kolmapäeval; kuid esmaspäeval ei saa ilmselt käia, sest tahaksin peotantsu kursusest osa võtta. Osalt ema soovituse pärast ja teisalt selle tõttu, et see aasta toimub koolis ball. Ei tahaks väga jätta sellist muljet, et ma ei oska tantsida. Oleks vaja ju siiski põhilised tantsusammud selgeks saada. :) Lisaks sellele hakkab meid õpetama Veiko Ratas, just seesama, kes treenis saates “Tantsud tähtedega” tantsijaid. Kui palju ikka neid võimalusi veel elus tuleb, kui Veiko Ratas hakkab õpetama? :)

Järgmine aasta jälle?

Praegu on küll esmaspäev ning sellest on veidike hilja rääkida, kuid kirjutaksin, et sisseastumiskatsed Kivilinna gümnaasiumi läksid suhteliselt hästi. Natukene kehvemini kui Tamme gümnaasiumis, kuid väga hull ei tohiks olla. Koolimajja sisenedes olin alguses hämmingus, koolimaja oli tõeliselt ilus ning õhkkond oli Tamme gümnaasiumiga võrreldes sõbralikum.
Jääme siis 15. maid ootama, mil selguvad nii Kivilinna kui ka Tamme gümnaasiumi katsete tulemused. Loodan ikka väga Kivilinna gümnaasiumi peale. :)

Sama päeva lõpus läksid vanemad sünnipäevale, mina aga sellel ajal lükkasin Silent Hill’i DVD plaadi DVD-mängijasse, sättisin heli väga võimsaks ning lasin tuled kustu ja hakkasin vaatama “Silent Hill’i.” Iga kord, kui meenutan selle filmi kinoskäiku 16. mail, ei unune kuidagi ära, millised emotsioonid mul olid. Isegi need emotsioonid teatud stseenides – üsna hea näide on see, kui Pyramid Head esimest korda ilmus, ma olin hämmingus ning karp oli lahti. ^^
Ning põhjus, miks ma enda lemmikfilmi just sel laupäeval vaatasin, on see, et täpselt aasta tagasi (21. aprill 2006) väljus film. :)

See nädal tuleb mu vend koju Soomest, ta lõpetab samuti kooli. :) Ning lisaks sellele ka veel, tema pruut Moskvast jõuab rongiga 27. aprillil Eestisse, kl 13.05 Tallinna. Lõpuks saab teda näha oma silmadega. Ta jääb siia Eestisse paariks päevaks. :)

Ning ma olen sõltuvuses laulust ATB – Ecstasy. Priit saatis mulle YouTube’i lingi sellest muusikavideost ja laul hakkas kohe meeldima. :D

Uus lemmiklaul.. võite 300 korda arvata.

Mul on nüüd uus lemmiklaul. Eelmine lemmiklaul oli Mary Elizabeth McGlynn – Letter – from the Lost Days, mis oli lemmik rohkem kui poolteist aastat. Kui täpsustada, siis umbes aasta ja 3/4. Mõned said vist suure üllatuse osaliseks nüüd. :D Tean tuttavaid, kellel vahetub lemmiklaul umbes iga nädala tagant jne.
Rääkides uuest lemmiklaulust, siis Priit saatis täna öösel mulle lingi ühest Jaapani laulust. Ma ei osanud alguses midagi sellest arvata. Kui vaatasin ära, siis mul jäi karp lahti – jube ilus laul, mõnusalt sürrealistlik muusikavideo ning väga armas lauljatar, et võib lausa ära armuda. :D
Ai Otsuka – Planetarium
Ma tean, mul võib olla teistsugune muusikamaitse. ^^

Mu vend läheb homme korvpalli vaatama Tartu, samasse kohta – spordihoone (?) veepargi ja McDonald’si vahel. Ning mul olid taas kinoplaanid mõttes. :D Võite täpselt kolmsada korda arvata, mida vaatama lähen. ;D
Kella 9ks on äratus, kella 10ne paiku hakkame Tartu poole roomama. Can’t wait.
Kinokülastuse puhul on üks “aga.” Isa lubas ainult sel tingimusel, kui ma lähen normaalsel ajal magama, mitte kella 3 paiku, nagu eelmisel öösel oli nii. Tema jutus on tegelikult iva sees, ma peaksin tõepoolest varem magama minema. Aga kas ma suudan voodis täna kergesti magama jääda? Mul on suur vaimustus peal, et raske on magama jääda. :D Täpselt sama moodi oli näiteks siis, kui plaanisin “King Kongi” või “Silent Hilli” vaatama minna, eriti oli see viimase filmi puhul. :D
Ma ei hakka homme järjekorras seisma, et kassast piletit osta, sest sel juhul ma nagunii ei saa häid kohti. :D Ostan Interneti kaudu välja, kuid pileti väljastan piletiostu numbri abil kassast, sest tõeline kinopilet on mitu korda etem kui prinditud kinopilet.

Ning homme rändab minu kinopiletite kogusse 15. pilet, “300.” : D

Energiavoog.

Sõbrapäev möödus kenasti. Kuus sõnumit saatsin lähedastele. Teise tunni alguses läksin koos nelja klassivennaga kooli lähedal asuvasse Selvehalli (nagu Selver), klassijuhataja palus meil osta üks suur ning neli väikest roosi, kellegil oli sünnipäev. Kuid enne poodi käisime läbi korraks nendesamade klassivennade heliruumis – neil on bänd. Nende bändi nimi on Legal Immigrants. Huvitav koht oli. Pärast seda käisime poes, ostsime ühe suure punase ning neli oranž-valget roosi. Jõudsime tagasi kooli, läksime arvutiklassi. Vahepeal olid uued arvutid toodud, võimsad. Fuajees oli õnneloos, see avati 9.40 ning postkast, kuhu saab sõbrale kirja saata. Teatud tunnis jagatakse need klassi kaupa ära ja antakse kätte. Käisin puhvetis ning tagasi minnes läbi fuajee rahvas sebis hullult õnneloosi juures. :D

Pärast kooli puhkasin poolteist tundi ning läksin koos isa ning kahe naabriga suusatama Räpina lähedale Veriora suusarajale. [—] Eile suusatasin esimest korda üle pika aja, täpsemalt öeldes suusatasin viimati 1 aasta tagasi. Eile olin suusatamises väga kehv. Lund oli natuke vähe ning oli tsipa raske. Ning samuti olin natuke nõrk, kukkusin väga palju ja üks kukkumine oli väga valus, kukkusin põlv suusa peale.
Aga võrreldes tänasega ületas see mitmekordselt. :D Olin väga suurt energiat täis, põhimõtteliselt panin koguaeg eluga edasi jne. Millegipärast oli “uisusamme” suusatades täna kergem teha, kui eile, sõltumata lumest. Suusatasin kaugele oma isast ja naabritädist. Aga noh, ühe künka juures nad lõikasid ja ma läksin ringiga ning künkast alla suusatamine lõppes kukkumisega kõhuli. Ei olnud valus, kuid säärelihases käisid imelikud tuiked läbi. Kukkumiste korral tõusin kiiresti püsti, eile läks umbes 10 sekundit. :D Aga ikkagi, ma jõudsin isast ja naabritädist ette. Üsna pea hiljem ka teisest naabrist ning suusatasin üsna kiiresti lõpus. Nad olid igatahes väga kaugel, kui auto juurde jõudsin. Väga suur ülepingutus ning kindlasti on see mu rekord sellel rajal. :) Olin enda üle igatahes uhke.
Laupäeval lähme koos nendesamade naabritega Haanjale.
Ma arvan, et eile olin loid suusatamises selle tõttu, et koolipäeva viimane tund oli kehaline kasvatus, mis kurnas mind ära. Igatahes, saun pärast suusatamist on vägagi ergutav. :)

Eile oli Räpina kinos “Lustakad jalakesed” [Happy Feet]. Väga hea animafilm üle pika aja. “Metsik Loodus” ja muud viimase aja animafilmid olid muutumas lahjaks ning see film ületas kõvasti mu lootusi. Väga ilus animatsioon on, huvitav kulminatsioon, meelepärane ja mõnus lõpp ning mõnus huumor. Väiksed pingviinikesed (teismelised vist) olid ikka väga naljakad. :D

Tartu Arsise kellade kontsert

Tänane koolipäev oli hea, väga hea.
Inglise keeles oli meil teemaks Iirimaa. Ma ei tea, aga see saar võlub mind millegi pärast. Pidevalt on selline tunne, et see on seotud mingisuguse müsteeriumiga.
Viimane tund kehaline kasvatus jäi täna ära, ning eelmise tunni bioloogia asemel oli aulas Tartu Arsise kellade kontsert. Ma ei tea, kuidas teiega on, et kas olete sellega kursis või olete kuulanud ka. Saime kohe teisel real kohad. Ma lihtsalt pean ütlema, et kui meile mängiti esimest lugu, siis ma olin täiesti hämmingus sellest muusikast. See oli väga ilus… kõik need kõlad, meloodiad. Heameelega läheks veel nende kontsertit vaatama, kui saaks. Kohutavalt ilus meloodia oli, et see kummitas minu peas mitu tundi pärast koju jõudmist. Pärast kontserdi lõppu sai lavale minna, vaatama neid kellakesi. Päris huvitavad nägid välja, proovisin ka korra enda käes.
Kill & Kõll
Uurisin kodus selle kohta. Nii Interneti kui ka Google’i otsingu kaudu otsides polnud neist kippu ega kõppu. Ning kontserdil üks esinejatest (tüdruk muidugi) oli nii armas, et temasse võiks lausa armuda. :D

Aga rääkides veel tänasest päevast, siis käisin Räpina kinos “Boratit” vaatamas, teist korda. Esimest korda vaatasin Ekraanis ning ma olen sellest ka ühes sissekandes rääkinud. Naerda sai väga palju, taas. :D

Viimasel ajal on mu mõtetes käinud läbi selline plaan, et vaataks ühel laupäeval järjest kolm “Lord of the Rings”i filmi. See oleks elamus, tõeline filmipäev, pühendatud “LotR”ile. :) Aga siiski, üritaks sellel päeval vaadata ära Extended Edition versioonid, mis on mingi 40 minutit pikemad, kui algsed versioonid.

E: Muutsin kirjastiili teiseks. Sylfaen ei osutunudki nii heaks, nagu esialgu arvasin. Esmamuljed olid lihtsalt head.

SH: 0rigins

Kuna ma olen suur Silent Hill’i fänn, seega ma ootan väga kinnisilmi veebruarit, sest siis väljub Silent Hill: 0rigins (jah, esimene täht on null – 0, mitte O), mis tuleb PSP’le. : ) Mängu ei valmista küll Konami, teine tiim teeb, kuid Akira Yamaoka ja mõned teised on ka kambas.
Ükskõik, mis ka ei juhtuks (isegi kui keegi keeldub olemast sõber), ikkagi ma pean selle saama! Okei, sõbra-jutt oli väikene liialdus.

Esimene trailer.
Silent Hill: 0rigins trailer 1
Päris kihv on. Mitmed kohad on hirmuäratavad, näiteks veoauto mattumine udusse. Ning laul on on ka väga hea, Joe Romersa laulab vist. ^^

Ning on välja lastud teine trailergi.
Silent Hill: 0rigins trailer 2
Teine trailer meeldis mulle üldiselt rohkem, kõige enam just laulu pärast. Ma olen sellest laulust jube sõltuvuses, trailer käib viimasel ajal koguaeg tagaplaanil. :D Mu lemmiklaulja Mary Elizabeth McGlynn laulab. :)
Laulusõnad järgnevad:

Daylight
Darklight
Blinds me [Finds me?]
Am i, fading in light
I can see through the fear, nice try
Just a matter of time, its another lie
When the fire turns cold, whos here
It sure looks like its me
Closer to the sunset
My pain, mirror yours
Oh i’m not myself, my god what have you done
Oh the memories of them keep coming home

Nüüd lähen sööma, seejärel õpin ning õhtul Põlva ujuma. :)
Edit: Ma just sain selgeks, kuidas linki saab tekstiks muuta vms. :P