farewell then.

Võib-olla ma olen pikemat aega juba depressioonis, kuid külmale tõele otsa vaadates olen seda eitanud või pole lihtsalt sellest aru saanud. Võib-olla peidab mu alateadvus mingit sõnumit, mida ma ei julge enam välja öelda, sest selle ilmsiks tulek ei muuda ehk nagunii mitte midagi, olgu see nii oluline kui tahes minu jaoks. Võib-olla ma olen baka seltskonnast väsinud. Ei, võib-olla lihtsalt ümbritsevatest inimestest väsinud. Võib-olla peitub põhjus kuskil mujal. Maeitea-maeitea..

Igatahes, sellel polegi tegelikult enam mingit tähtsust. :) Kuid ma tean, et ma vajan keskkonnamuutust. Teist kohta, teist keskkonda, kus saan asjade üle rahulikumalt mõelda, teises perspektiivis ja ilma mõjutusteta.  Ma olen väsinud ja kurnatud. Täpselt seepärast..

ma lähen Lõuna-Koreasse viieks nädalaks. Juba homme hommikul kl 7:35 lendan kaugele siit.

Ajou Ülikooli raames toimub rahvusvaheline suvekool. Sinna tulevad inimesed Euroopast, Aasiast ja Ameerikast. Seal hakkan õppima korea keelt, korea kultuuritöökoda ja IT-d. Korea kultuuritöökoja kursus on igal nädalal erinev – esimesel nädalal õpime taekwondod, teisel nädalal külastame mudafestivali (jah, kõik püherdavad ja maadlevad muda sees), kolmandal nädalal käime Hyundai autotehases ja veel palju muud.

Väga palju asju hakkab toimuma. Ma ei teagi, kust alustada – Jeju saar (sinna lähme juba nelja päeva pärast ja korea keele õpetaja mainis, et isegi tema pole veel seal käinud), Everland, Donggangi parvetamine ja veel. Viimased paar kuud, õigemini sellest ajast saadik, kui teatati, et olen ametlikult vastu võetud, on mul nii suur elevus sees olnud, et ma vaevu saan öösiti magada. Kui lugejad mäletavad eelmistes postitustes mainitud tähtaega, siis see oligi sellesama asjaga seotud.

Viimase kuuga nägin enam-vähem peaaegu ära kõik inimesed, keda ma soovisin näha. Kuid on ikka veel paar inimest, kellega jooksid kokku saamise plaanid rappa ja sellest on kahju küll. Kuid mis siin ikka.. Enam sel polegi tähtsust. Keda iganes ma tahtsin näha, kuid erinevatel põhjustel ei saanud, näen järgmine kord siis paari kuu pärast. :)

Korea keele õpetaja tuli eile maasikaid ostma minu käest lõuna paiku keskturul. Samal ajal oli päris korralik järjekord tekkinud ja ma ei pannudki teda esimese korraga tähele, kuni ta kummardas natuke ettepoole ja ütles südantsoojendava häälega “Tere!” Alguses plaanis võtta kaks kilo maasikaid, kuid mõtles ümber ja võttis hoopis kastiga viis kilo. Harjutasin natuke korea keelt, ütlesin õpetajale: “See inimene mu kõrval on mu isa.” Soovis mulle head reisi ja ütles, et tuleb kohe kindlasti augustis tomateid ostma ja muud. :3

Kohver seisab mu toa põrandal juba terve päeva ja mõtlen, mida veel kaasa võtta. Kohver on täpselt pooltäis. Tagasi tulen ju niikuinii suurema pagasiga. Ma olen isegi üllatunud, et nii vähe asju.. Kollane vihmavari, mille ma ostsin paar päeva tagasi lihtsalt põhjusel, et selle aasta lemmikseriaalis “Love Rain” oli meeldejääv stseen SNSD Yoona ja Jang Geun Sukiga, ei mahu lihtsalt mitte kuidagi kohvrisse ära! See on liiga pikk..

Eveli ja keegi veel tegi lausa spetsiaalse palve, et tooksin neile korea mehe. Kadii tahab külmkapimagnetit. Anette tahab pandaga võtmehoidjat. Ühesõnaga jah.. :3

Jään kindlasti teatud inimesi väga siiralt igatsema. Juba ainuüksi lähedastega hüvastijätmine on raske, kurb ja vaimselt väga rusuv.

Üks mu suurimaid unistusi… lähebki tõepoolest täide. ^^

Nüüd lähen igatahes jooksma pooleks tunniks, käin duši all, mugin metsmaasikaid ja üritan magama minna. Eks näis, kas suudan üldse magama jääda või mitte, sest juba eelmisel öösel ma vähkresin pikka aega voodis elevusest. *-*

Kusjuures, eile õhtul, kui jooksmast tagasi tulin, siis kaks aasialast küsisid minu käest teejuhiseid. Noormees ja preili. Nad tulid Hong Kongist ja soovisid minna raekojaplatsile. Noormees oskas päris soravalt inglise keelt. Juhatasin neile ilusti kätte suuna, kuhu ja mis suunas minema peab. Tagasi koju jõudes ma olin ikka nii sillas nii lihtsast asjast. See oli ilmselt ka esimene kord, kui aasialastest turistid on minu käest abi küsinud. Ma vist isegi lootsin, et nad on hoopis Lõuna-Koreast pärit.. Oleks saanud natuke korea keelt harjutada. Nyaw. :3

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s