One more soul to the call…

Järgnev sissekanne on pühendatud Silent Hill’i fännidele ja need, kellele käivad närvidele sellesarnased fanboy mulad, võivad kenasti sissekande lugemata jätta. Eriti veel, et salmi analüümisel ei saa lugejad sellest aru ja samuti seal võib leiduda spoilereid mängude kohta. Kes kavatseb läbi mängida neid mänge, siis on tungivalt soovitatav, et jätate laulusõnade analüüsi lugemata. But let’s say.. ma kirjutasin selle sissekande enda jaoks.

Seitse päeva tagasi väljus uus Silent Hill’i mäng, mis on seerias kuues mäng ja täpsemalt kannab pealkirja : “Silent Hill: Homecoming.” Mäng on saadaval järgmise põlvkonna konsoolidele ja ka arvutile. Siinkohal panebki mõtlema, et mu arvuti ei veaks seda mängu välja; seega oleks juba aeg osta konsool. Mul jääb üle valida, kas Xbox360 või PS3. Mõlemal on väga head eelised, kuid millegipärast kaldub PS3 poole, sest sellega saab ka Blu-Ray filme vaadata. Kui üldse läheb nii kaugele, et hakkan ostma ühte neist, siis seda ma kohe kindlasti ei osta siit… erm, *köh* Eestist..

Mõned juba teavad, et peamiselt kuulan Akira Yamaoka lugusid – Silent Hill’i soundtrack. Ühes eelnevas sissekandes “25 lemmiklaulu” on juba toodud üsna mitu tema lugu. Iseasi, kui te neid kuulanud olete.

Silent Hill: Homecoming’uga tuleb muidugi ka välja uus OST (mis pidi väljuma septembri lõpus, kuid praegu pole sellest kippu ega kõppu), millest üks laul on mulle eriti kõrvu jäänud.

Akira Yamaoka feat. Mary Elizabeth McGlynn – One More Soul To The Call

Alguses olin suhteliselt neutraalne, teist korda kuulates mõistsin, kuivõrd hea laul see on. Ma poleks osanud arvata, et see suudaks üle trumbata isegi lood “Theme of Laura” ja paljud muud, see laul on saanud ka üheks mu lemmikuks ja isiklikult arvan, et see laul on üks parimaid Silent Hill’i soundtrack’ide seas.  Juba otsekohe alguses suudab laul tekitada väga hirmsa feeling’u, mida pole minu puhul suutnud teha mitte ükski lugu/laul. Kuulake esimesi sekundeid ja samal ajal jälgige seda pilti kahest vennast, brr.

Laulusõnad viitavad millelegi, mis toimub mängus ja eriti pööraks tähelepanu ühele salmile, mis võib olla justkui viide varasemate Silent Hill’i peategelaste saatustele.

Damage done to the flesh, what they said, in the name of the…
Damage done to the heart, is the start, of the end!
Damage done to my soul, and you know, it knows where my…
Damage done to my life, cursing loud, at the chaos!

I – damage done to the flesh, what they said, in the name of the…  Kõige esimeses Silent Hill’is sai Alessa jõhkralt põletada puhtalt religiooni pärast. Sisult langeb mäng enam-vähem kokku filmiga, ainult et Rose’i asemel on Harry ja mees kaotab oma tütre, Cheryl’i.

II – damage done to the heart, is the start, of the end!      “Silent Hill 2” – James’i armastatud naine suri paar aastat tagasi kohutavasse ja müstilisse haigusesse. Ta saab ühel päeval kirja oma surnud naiselt, kes palub James’il tulla nende a special place’i – Silent Hilli.

III – damage done to my soul, and you know, it knows where my…    “Silent Hill 3” on järg esimesele mängule. Peategelaseks on teismelisest Heather, kelle nimi oligi algselt Cheryl (see on mu lemmik tüdruku nimi, muuseas), mis muudeti nn uue elu alustamiseks. Aga, ma arvan, et temas võib olla mingi osake Alessa hingest. Või siis mõeldakse kahjustuse all seda, et Heather leiab oma isa kodust.. jõhkral moel mõrvatuna.

IV – damage done to my life, cursing loud, at the chaos!

Viimase rea puhul olen kahevahel, et kas see võib olla “Silent Hill 4: The Room” või hiljuti PSP’le väljunud proloog “Silent Hill: Origins.”

“Silent Hill 4: The Room” toimus lühidalt see, et Henry jäi enda korterisse lõksu ja mäng oli jõhkralt tugeva klaustrofoobilise hõnguga. Kui ta üles ärkas ühel päeval, oli ta uks kinni aheldatud. Paari päeva pärast ilmus tema vannituppa suur auk ja tänu augule on ta leidnud ta mitmesugustes kohtades – metroos, metsas, haiglas, vanglas. Lühidalt, ta sattus neetud korterisse. Või mõeldakse üldse hoopiski… Walter Sullivani…

“Silent Hill: Origins” – tundub, et sellel real on rohkem nimelt selle osaga pistmist. Travis O’Grady on veoautojuht, kes kaotas oma mõlemad vanemad lapsepõlves – ema läks hulluks ja muutus täiesti teiseks inimeseks ning leidis omale otsa ja tema isa süda oli liiga murtud kaotusevalust, et leidis ka üsna pea tee teispoolsusele. Travis sai lapsepõlves päris suuresti kannatada ja kui ta Silent Hill’i jõuab, kõik tema mälestused tõusevad järjest esile nagu kork veepinnal. “cursing loud, at the chaos” – kui me vaatame the bad ending‘ut, siis tuli välja, et tema oli hoopis The Butcher (mingil moel meenutab ta Pyramid Head’i) ning tema tappis hoopis oma ema, isa ja hotelli administraatori. Aga muidugi, see viimane lause võib olla puhtalt teoreetiline.

One thought on “One more soul to the call…

  1. Pyramid Head ütles:

    […] Aga tulles tagasi Shattered Memories OSTi juurde. Lubage kõigepealt öelda, et eelmise mängu Silent Hill: Homecoming OST jättis mind tervikuna väga külmaks, kuigi peab tõdema, et seal oli üks võrratult hea laul, mis kuulub SH soundtrackide hulgas ühe parimate hulka. Sellest laulust tegin kusjuures ka ühe pikema sissekande, kus analüüsisin laulusõnu põhjalikult. Kes soovib mälu värskendada, saab lugeda siit. […]

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s