Mida me saame soojast piimast ja mõnest tilgast äädikast?

Katse, millega esinesin reedel raekoja platsil teadustelgis, otsisin välja alles kolmapäeva õhtul; kuigi see oleks pidanud tehtud olema äärmiselt juhul esmaspäevaks.

Kas te teate, mis juhtub, kui segada kokku soe piim ja mõni tilk äädikat? See oligi mu katse. Kui neid kokku segada, tekib plastmass ja see pidi olema esimene viis, kuidas avastati plastmassi ja seda võib isegi süüa. Tehasest toodetud plastmassid on seejuures kahjulikud ja neid ei või süüa. Lõppude lõpuks tegin katse koos Renéga. Üksinda ma poleks seda katset saanud teha.

Mingil määral valmistas teadustelk pettumust. Eelmise aasta oma oli veidike parem, sest seal oli tagaruum, kus saime katseteks ettevalmistusi teha ja nn atraktsioonid olid ka huvitavamad. Selle aasta teadustelk oli see-eest avaram, isegi seenenäitus oli olemas, kuid atraktsioonid andsid natuke soovida.

Lehar tuli koos oma sõbraga ka mind vaatama. Kõigepealt tema vend Ranet leidis mind juhuslikult telgist, ajasin temaga natuke juttu ja rääkis, et saab varsti Lehariga korraks kokku. Ja siis Ranet ütleski Leharile, et ma olen raekoja platsil. Pärast esinemist olingi Lehari ja Kaareliga koos.

Um, siis, *khrm*, käisime alkoholipoes, nad ostsid õlut ja… then I had a beer too. Läksime Pirole, ühinesime Annaliisa (paralleelikas), Kärdi ja ühe tüübiga, kelle nime ma ei mäleta. Ning meiega oli veel üks teine Rauno. Annaliisa ja Kärt ei saanudki mu apelsinimaitselist Breezer’it juua.  : (

Mul oli üsna mitu tundi aega Aura veekeskuseni. Läksin sinna pool tundi enne kella 21’e, kuid juba varem lasti sisse. Aura veekeskuses oli see aasta palju mõnusam, kui eelmine aasta. Seal pakuti tasuta süüa ja juua, nt kringleid, puuvilju jne. Kõige parem aspekt Aura veekeskuses oli see, et kõigile jagati hommikumantleid, mis suuresti päästis mu päeva. Kuulmisaparaadid ei tohi märjaks saada, seega ujumise ajaks sain need tasku panna ja jätta narile. Ning kui tulin veest välja, sain need tagasi kõrva panna. Luksus!

Ühel momendil ma läksin liiga julgeks nende aparaatidega. Istusin mullivannis ja laskusin liiga madalale, et hästi palju vett pritsis aparaadile, mis hakkas veidraid hääli tegema ja vilisema. Kuivatasin kähku ära ja jätsin natukeseks ajaks kuivama, ning üsna pea oli see uuesti korras.

Pettumus oli see, et Tammest oli nii vähe inimesi võrreldes eelmise aastaga. Mina, koos Keio, Eero, Ailari ja Virxiga tegime “ketti” torust alla lastes. Põhimõtteliselt läksime kõik koos järjest. Ühel hetkel oli ma järjestuselt teine ja see oli veidike halb mõte, Keio lendas täie hooga mulle lõpus peale, et põlv ja selg hakkasid valutama. Nüüd selg ja põlv valutabki, põlv oli eile kahtlaselt paistes. Hästi äge oleks, kui põlvele tuleks nüüd sinikas. Lisaks sellele lõin pärast ilutulestikku jala tugevasti ära, et enamasti terve tänase päeva lonkasin nagu Davy Jones.

Jumal tänatud, et ujumise päev oli sätitud reedeks. Kui oleks olnud neljapäev, täpselt nagu eelmisel aastal, siis ma poleks mitte mingil juhul kooli jõudnud.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s