Natuke kiiire..

See nädal on üsna tegevuste rohke olnud.
Esmaspäeval käisin Borise sünnipäeval. Sõitsin bussiga Tartu. Ma tükk aega mõtlesin, mis filmi võiks talle kinkida. Kunagi rääkis ta Msn’is, et peaks 1933. aasta “King Kong”i ostma, kuid pole seda teinud. Selle kinkisingi talle ja tuli täpselt õige valik. Sünnipäev oli muhe. Süüa sai eriti palju; pärast söömist oli selline tunne, nagu oleks jõulusööming olnud.

Teisipäeva õhtul käisin Tanel Padar & The Sun vs. Smilersi kontserdil, mis toimus Tartu laululaval. Raekoja platsil sain kokku parima sõbranna ja tema klassiõega, kellega läksingi sinna. Haha, laululava poole kõndides sai nii palju nalja. Parim sõbranna pidevalt togis mind Starteri pudeliga, samas ma togisin vastu ja vahel läks hullemaks see. Kontsert meeldis suht. Alguses oli täiesti lõbus ja palju nalja sai, aga lõpp vajus ära. Peamiselt selle klassiõe tujutsemise pärast. Nagu ma aru sain, hakkas tal külm ja sellepärast tujutses. Pff. Istusime üleval pinkidel, käisime peale, et ta tuleks ka meiega. Noh, kui tal külm oli, siis oleks võinud kaasa tulla, ta oleks sooja saanud nii. Duh, teda järgmine kord ma küll kaasa ei taha. :D Hästi palju tuttavaid nägin seal. Mulle öeldi vist vähemalt 25 korda, et ma vait jääksin. Kui ma tüdrukutest pilti tegin, siis ei tahtnud digikat parimale sõbrannale tagasi anda, vaid veel tahtsin sellega pilte teha. Ta kohe nõudis seda tagasi, ja kuna ma seda eriti ei tahtnud teha, näpistas ta mind eriti kõvasti jalast ja andsin tagasi. Järgmisel päeval ärgates märkasin, et mul on sinikas seal kohas, kust ta mind näpistas. :D

Kolmapäeva hommikul sõitsin bussiga tagasi Räpina, 9. klassi lõpetusele. Kui hakkasin mõtlema, et kellele viin lilled, siis lugemisel kadus igal korral järg ära. Peas loendasin vähemalt viis inimest, kuid ostsin igaks juhuks kaheksa roosi. Vanas koolis oli mõnus tagasi olla. Leidus mitu inimest, kes tundis huvi selle üle, kuidas mul läheb, kellelt ma polekski üldse seda ootanud. Käisin korraks aulas, nagu alati – seal on palav ja umbne. Aula ees trepil istus neli emot (ma pole kindel, kuidas neid õigemini kutsuda), kihvti väljanägemisega. Neist möödudes üks tüdruk ütles, et mul on lahedad juuksed. Tänasin neid ja ütlesin: “Teil on ka… ägedad soengud.”

Ja täna käisin Tartus Tamme kooli lõpetustel. Ma pidin nii 9. kui ka 12. klassi lõpetustele minema. Aga siin juhtuski üks väike, pigem suur juba, apsakas. Buss väljus Räpinast 8.35, ma magasin sisse ja ärkasin 8.17. Ma tõesti ei saa aru, ma läksin normaalsel ajal magama ja äratus oli sätitud. Jooksin kiiruga bussijaama, kuid ei, buss sõitis ära. Oleks mul paar minutit veel olnud, oleksin jõudnud bussile.
9. klasside lõpuaktus algas kell 11.00 ja mis kõige hullem, järgmine buss väljus alles 11.25 ja jõudis Tartu 12.45. Mul ei jäänud midagi üle, läksin sellega. Venda ei oleks ka saanud pähe rääkida, ta sõitis juba eile hommikul Soome ära. Tartu jõudes tormasin kiiresti kooli, hästi tumeda lootusega, et ehk on nad veel seal. Siiski, ei olnud. Ja nüüd on nii vastik tunne, et ma olen neid alt vedanud. Ma oleks viinud neile omad lemmiklilled – Marisele roosa roos ja Sigritile kollane roos. No ei…

12. klassi lõpetamisel olin ja kinkisin ühele sõbrale ja sugulasele, Taavi Torgale, lilled. Mind kutsuti sugulaste juurde tordile. Ära öelda oleks olnud ebaviisakas ja läksin heameelega kaasa. Nende kodu oli küll väga ilus. :) Sõin nende oma firma torti, nagu nad ütlesid. Vaarikatort oli. Mulle väga maitses, ilmselt oli minu puhul eeliseks see, et vaarikas on mu lemmikmari. Taavi rääkis lisaks juurde, et sellesse torti ei ole mingit keemiat juurde lisatud. Enamikes tortides, mis poes müüakse, on suht täis keemiat jne.
Kui Taavi toas käisin, siis tema sülearvutis oli minu blogi leht ees. :D Ütles, et enne luges. Ma vaatasin korraks Internetist, et mis kell viimane buss sõidab tagasi Räpina. Natuke aega olin veel seal ja siis Taavi viis mu bussijaama ning sõitsin bussiga koju. Peab tõdema, et viimased neli-viis päeva on üsna väsitavad olnud.

Jaanipäeva suhtes pole ikka veel plaane. Arvan, et see läheb sama rada pidi, nagu eelmisel aastal. Pühajärve jaanituli näib päris huvitav, kuid samas ei viitsi sinna minna. Liiga palju jamamist.

Borise sünnipäeval ja pärast kontserti umbes kella 5 paiku vaatasin uuesti kummituste videot, milleni Ralf enda sissekandes viitas. Esimene link sealt siis. Uurisin seda videot paarist kohast väga põhjalikult, üritasin punktis 7:00 leida “kahte punast silma” ja punktis 7:23 nn “nägu,” mis ilmub tumedale seinapinnale. Seal YouTube’s sirvides leidsin selle video järje, sama inimese poolt monteeritud ja kus on rohkem klippe sellest kummitusest, kes tegi selle kapiukse lahti. No tõesti, pärast teise video vaatamist ei saa öelda, et see kapiukse värk on feik. See teine klipp ehmatas tõesti väga kõvasti, kuid tundus ühtlasi võlts. Siiski, väga-väga jube. Mõelge ise ka, kui vaatate seda üksinda kell 5 öösel hämaras, siis ehmatab päris korralikult. Ma ei suutnud magama jääda, ootasin kuni väljas valgemaks läks ja magasin paar tundi. Right.

 

 

 

4 thoughts on “Natuke kiiire..

  1. Forza ütles:

    Istusid neli emo, peaks õige olema

  2. PyramidHead ütles:

    Tundub küll nii jah. Raisk, ma peaaegu vaatasin, et sa oled dandee. :D

  3. Merka ütles:

    Ma vist lähen sinna Pühajärvele. See võib päris masendav olla:D

  4. […] näha teist “Hellboy” filmi. Esimene osa meeldis mulle väga. Ma ei jõudnud nende põhikooli lõpetamisele suvel, ma jäin hiljaks ja ei saanud neile lilli anda lõpetamise puhul, siis ma tundsin reedesel […]

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s