Elektriseeritud õhupall.

Eilne päev rokkis, väga kõvasti. Osalesin pärast kooli Teadusfestivalil. Olin Teadustelgis alates kella 15.30-st kuni 20.40-ni.
Enne, kui eilse päevaga edasi lähen, on vaja sissejuhatust, et paremini mõistaksite.
Meie, kes valisid reaaltehnoloogia õppesuuna, ja sellest veel omakorda reaaltehnoloogia suuna (teine valik oli humanitaarvalikutega) ning meil on lisa tund, mida annab füüsika õpetaja Tanel Liira. Lemmikõpetaja hetkel, ta rokib! Esimeses tunnis ta pani ringi käima lehe, kuhu oli kirjutatud kolm kuupäeva: 12., 19. ja 26. september. Ning õpetaja käskis enda nime kirjutada enda poolt valitud kuupäevale. Alles siis, kui pooled kirjutasid enda nime ära; küsis keegi, et mis nendel kuupäevadel toimub. Ja õpetaja ütles, et vastaval kuupäeval, kuhu ennast kirjutasid, peab demonstreerima katset. Päris lahedad katsed olid, nt mitte Newtoni vedelik jne. Kuna ma ei suutnud mitte kuidagi polümeeri (või kirjutatakse polümer, see on igatahes plastmass-pulber), olin sunnitud teise katse valima. Ning suure hädaga sain teise katse valitud. Suhteliselt enda süü, et lükkasin edasi; kuid samas paistab, et ma polekski seda polümeeri/polümeri kusagilt saanud. Küsisin õpetajalt, kust seda osta saaks ning tema ei osanud öelda. Erich oli üritanud ka seda leida Tartus ehituspoodidest, kuid temagi ei leidnud. Googeldades leidsin lihtsa katse: õhupalli elektriseerumine. Kindlasti kõik (või paljud), et kui täispuhutud õhupalli vastu juukseid hõõruda, siis saab seda vastu seina või lakke kinnitada.
Mina aga demonstreerisin spetsiifiliselt seda, et panin kraanivee väga ilusti ja vaikselt käima, et tekiks ilus ja sujuv, katkemiseta veenireke. Ning hõõrusin täispuhutud õhupalli kõvasti vastu pead, ning tükk aega ja suunasin elektriseeritud õhupalli poole veenirekese lähedusse. Mis siis juhtus?
Tekkis staatiline elekter, õhupall tõmbas vett enda poole. Ja mida sujuvam veenireke, seda ilusam vaatepilt on.

Kolmapäeval, kui lisatund oli, õpetaja luges ette nimed, kes demonstreerivad katset neljapäeval ehk eile. Mina olin üks nende hulgast.
“Mida?” oli mu esimene reageering. Olin suhteliselt üllatunud. Olgugi, ma panin ennast kirja neljapäevaks, aga katse esitamise värk tuli ootamatult.
Lisaks sellele arutasin pärast tunde õpetajaga, et kuidas selle veenirega saab. Ometigi Teadustelgis pole mingisugust kraani. Leppisime kokku, et küll ma midagi välja mõtlen. Ta viskas omamoodi killu, et sul on terve tänane päev aega seda mõelda ja öö samuti. :D
Mul tulid peast läbi igasugused mõtted, kuidas probleemi lahedada. Tegin oma peas lausa ajurünnakut. Kõrred, voolik, pudelid, lehter jpm.
Õhtul ei tulnud midagi pähe, pärast kergejõustiku trenni olin väsinud. Hommikul ärkasin varem kui tavaliselt, ning lõpuks tuli mingisugune idee. Ning rakendasin selle, võtsin suure veepudeli ning paberist voltisin kokku mingisuguse terava otsiku ja kleepisin pudeli suu külge. Tegin sellest nagu terava-otsalise kannu. Pudeli suu on siiski lai, ning ilma tolle otsikuta ei oleks saanud. Pole küll just kõige uhkem, aga läbi vajaduse saab hakkama.

Tagasi eilse päeva juurde. Kusjuures, pärast kooli tuli mulle Kaia jälle vastu. :D Tundsin ta kaugelt tekli tõttu ära. Sama koht, erinev aeg. Ning ta tuli ka Teadustelgi juurde. :) Lisaks sellele tuli oli kohal ka üks tuttav, kellega tutvusin hiljuti (samuti filmifriik nagu minagi :) ) ning enda sugulane. Rohkem tuttavaid ei näinud. Aga demonstreerisin enda katset kaks korda. Pärast seda tõmbasin erk-rohelise vesti selga ning minu kätte usaldati kõige huvitavam atraktsioon – näpujälgede tegemine. :) Kokkuvõtlikult, teen keemias kasutatava kolvi küünla kohal tahmaseks, seejärel vajutatakse näpuga peale, et tahm külge jääks. Seejärel vajutatakse tahmane näpp kleeplindi kleepuvale poolele, et jälg jääb külge ning panen jälje peale paberi ning lõikan välja ja ongi valmis. :)
See ülesanne oli nii meeldiv. Kui Erich ütles, et on möödunud kaks tundi, siis minu arust näisid need kaks tundi pigem tunni ajana.
Üks eriti naljakas olukord oli, kui üks minust vanem poiss tuli minu juurde. Küsisin, et kas soovite sõrmejälge teha? Ta vastas jaatavalt. Tegin nii, nagu ülalpool seletasin. Andsin talle kätte, öeldes “Palun väga!”
Ta võttis selle, vaatas mulle otsa. Siis ütles suht ülbelt: “Mis ma sellega teen?”
“Jätate mälestuseks!” :)
“Ongi kõik vä?”
“Just.”
“Aa siis.”
Ning ta lahkus. :D Kui ta lahkus, siis ma muigasin natuke ning kaks läheduses seisvat tüdrukut muigasid samuti selle üle. :D
Need viis tundi möödusid neetult kiiresti, oleksin veel meelsasti teinud.

Aga see polnud kõik. Need, kes osalesid Teadusfestivalil, need said auhinna puhul käia eile Aura Veekeskuses, kus minagi käisin. Alates kella 21.30-st kuni 23.00-ni. Üks parimaid ujumisaegu üleüldse. Mega palju sai naerda. See hiigelsuur õhupall suures basseinis oli kihvt. Tegelikult, me olime pool tundi kauem kui lubatud. (A)
Sugulasest klassivenna Rauli vend Taavi viis mind ning Karstenit koju, aitäh neile. :)
Koju jõudsin umbes 23.45 ning rääkisin enda silmarõõmule enda päevast ning läksin pärast seda otsekohe magama. Olin meeletult väsinud. Hommikul oli väga raske ärgata.
Kui on kuidagi võimalik järgmisel aastal Teadlaste Ööst osa võtta, siis ma teen seda kohe kindlasti!
Lisaks sellele saime kõik Aura Veepargist ägedad helkurid. :) See on on nagu riba, nahkse helkuritaolise riide sees on metallitükk. Kui piisavalt painutada, tõmbub see kerra ning seda saab taas sirgeks tõmmata. Mõlemal pool on Euroopa lipp ning keskele on kirjutatud “Researcher´s Night 2007.”

Õp Sepaga on mul tegemist olnud eile ja tänagi, kuid ma ei hakka momendil sellest kirjutama. Muidu tüütan liiga pika sissekandega ära. Homseni.

Eiei, lõpetame selle sissekande siiski naljaga. Minu tänase päeva nael:
keemia tunnis kirjutasime vihikusse kontrolltöö küsimusi, mis toimub järgmisel nädalal. Esimesed kaks küsimust olid väga pikad. Kolmandaks küsimuseks oli “Üllatusküsimus?”
Ma küsisin: “Üllatusküsimus?”
Õpetaja seletas lähemalt selle kohta, kuid ei suuda täpsemalt meenutada, mida ta ütles.
Seejärel ütlesin:
“Kas te ikka teate, et ma vihkan üllatusi?” :D Klass naeris.

One thought on “Elektriseeritud õhupall.

  1. genky ütles:

    Astun kunagi Tammest läbi ka. Heidan vanadele headele õpetajatele pilgu peale :D Annan teada, kui soovid ^^

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s