17.40

Reede.
Sõitsin koos emaga Tallinna, kaupa juurde viima isale. Ema läks pärast kauba kättetoimetamist tagasi koju, mina jäin koos isa ja vennaga müüma.
But… teel Tallinna, kl 17.40. Ma olin parasjagu lugemas raamatut “Everyday Japanese,” mille ostsin hiljuti ning millest olen ka kriblanud. Lugesin sel momendil just lõiku ikebana‘st. Ema telefon helises. Pärast rääkimist ta ütles mulle, et vanaisa suri.. juba kell 17.05 paiku.
See oli küll juba teada, et tal pole lootust vähist üle saada; kuid ma ei oleks osanud arvata, et tema surm saabub nii kiiresti… Äsja alles kirjutasin ka temast.. Kuuldes tema surmast, panin raamatu ära ja vaatasin aknast välja. Mõeldes tema peale ja mälestustele, tulid mul pisarad silma. On möödunud VÄGA kaua aega, mil viimati nutsin enne seda.
Matused toimuvad kolmapäeval.

4 thoughts on “17.40

  1. swing ütles:

    Väga kurb, tunnen kaasa.

  2. Kompvek ütles:

    Minu siirad kaastunded.

    ,,Puulgi on lootus: kui ta maha raiutakse, siis ta võrsub taas.. Kui mees sureb, kas ta ärkab jälle ellu?” (Mooses, muistne prohvet)

  3. Pyramid Head ütles:

    Aitäh kaastunde eest! Ma tõesti.. hindan seda.

  4. genky ütles:

    Kurb. Minu kaastunne.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s