Pyramid Head
I kick the ass!

“Amfoteersus” can save your day!

Kool on põhimõtteliselt läbi, kuid mitte minu jaoks. Mul on ikka veel seal üht-teist teha, paar kursust on vaja korda ajada nagu näiteks bioloogia, matemaatika, eesti keel, kirjandus, ajalugu ja… vist ongi kõik.

Eelmisel nädalal käisin enda klassiga keemia praktikal Kohtla-Järvel. Me pidime esialgsete plaanide järgi veetma seal kolm päeva, kuid demokraatia võitis ja otsustasime teisel päeval kiiruga ära teha kõik ning koju minna. Igal juhul, kui oleks see kolm päeva kestnud, oleksin saanud Priitu silmast silma näha. Kusjuures, ma nägin fuajees juhtumisi tema pilti teiste piltide hulgas.

Sooritasime erinevaid keemiaga seotud ülesandeid TTÜ Virumaa Kolledžis, mis nägi päris kobe välja ja seal oli üsna modernsed masinad ja aparaadid. Me pidime näiteks suhkru sisaldust leidma jäätises  ja naatriumkloriidi sisaldust ketšupis. Grupp jagati kaheks, üks tegi katseklaasidega ülesandeid, teine sisalduse leidmist. Üks grupp tegi ühel päeval ühte tööd, teine grupp teist tööd ning järgmisel päeval vastupidi. Katseklaasidega ülesandeid oli igal juhul parem ja mugavam teha, sest eestikeelne juhendaja oli olemas. Aga teise variandi puhul oli tõeliselt nõme, et juhendajad rääkisid vene keeles. Mul on väga raske saada üle tülpimusest vene keele vastu ja seda andis seal kõvasti tunda. Instruktsioonid olid ka kohati liiga keerulised, et üksinda hakkama saada.

Ööbisime Järve gümnaasiumis ja täpsemalt magasime kolmanda korruse klassiruumis. Just nii, tüdrukud ja poisid samas toas. ^^ Esimese päeva õhtu oli parajalt kreisi. Ma mängisin paar tundi võrkpalli võimlas, mida olen väga armastama hakanud. Isegi Priidule tuli see üllatuseks, et koolil oli öövalvur olemas ning tal oli kaks väga suurt ja nunnut koera. Raul küsis vist isegi, mis tõug see oli, mulle ei jäänud meelde. Võrkpalli ajal lasti need korraks võimlast läbi, ma olin “Wtf?” näoga. Arvatavasti nad üritasid kanepit leida, mida meil ei olnud. (Mitte, et ma väidaks, et keegi oli need kaasa võtnud)   : ))

Võite arvata isegi, et joomine on selliste sündmuste puhul vältimatu. Oligi ja isegi mina jõin natuke. Klassivend hakkas liiga vara oma koksi jooma, mis koosnes mingist ulme pirnimaitselisest Aramisest ja Coca-Colast. Selle pärast ta kustus kõige esimesena kell 22 ja ärkas üles öösel kl 3. Magamise ajal oli keegi R-nimeline sodinud ta näo korralikult ära. Vurrud, Hitleri-sarnased vuntsid jne. Õpetajad käisid meid kontrollimas vahel ja täpselt sel hetkel hakkas Keiol halb ja läks akna juurde ja… Õpetajad arvasid ilmselt, et vaatab lihtsalt aknast välja ja naudib värsket õhku; kaugeltki sellest. : D

Kella 8 paiku tulid õpetajad klassi ja toimus väike seminari moodi värk, et mõlemas grupis räägiti lühidalt ja üldiselt ära, et mida nad tegid ja et järgmisel päeval oleks lihtsam. Ma olin õrnalt laksu all (2 pudelit Bud-i), kuulmine halvenes ja suutsin mingit osa kuulata. Ja see osa, mis meelde jäi, päästis mu naha järgmisel päeval, kui õpetaja küsis õpilasi individuaalselt ülesannete kohta. Minu võtmesõnaks oli “amfoteersus.”

Järgmise päeva hommikul olin tohutult väsinud ja kui viisime asjad bussi, läksime bussi korraks. Meil oli kõvasti aega, et kolledžis hommikusööki saaks süüa. Ma jäin seal magama. Ja kui ma ärkasin üles, oli kogu buss tühi. Kõik läksid ilma minuta ära. Nii ei ole ilus! : D Aga samas on see nendest omamoodi nunnu, et lasevad mul rahus magada. : )) Oi, kuidas ma ikka armastan oma klassi.

Kohtla-Järve on suhteliselt creepy linn, kui aus olla. See oli ilus koht küll, aga õhkkond ei olnud sõbralik. Pool rahvastikust on venelased. Virx midagi väitis, et sai paar aastat tagasi nuga kuskile neeru piirkonda ja näitas armi. Aga pole hullu midagi, sobib ikka ja on ideaalne koht õudusfilmi tegemiseks. : ))  Kohtla-Nõmmel (didn’t even know that kinda place exists) külastasime põlevkivi kaevandust, kus panime kitlid selga ja soovi korral sai valgustid kaasa võtta, mida ka tegin. 8 kraadi sooja. Ailar oli vist peast soe, kui ta arvas, et pääseb kaevandusse kõigest T-särgiga.

Rohkemat midagi polegi öelda. Täpselt nagu Peterburi reisi puhul, jäi puudu kirss vahukoore otsas. Whaaa..?!

One Response to ““Amfoteersus” can save your day!”

  1. Mnjaa, Kohtla-Järve on võimaluste linn. Võimalus nuga saada, kui täpsem olla.

    Muide, see pilt on kindlasti iidne (nii 6. klassis tehtud).

    Kahju, et kohtuda ei jõudnud. Ma pean siis vist ise millalgi end Tartusse vedama?


Leave a Reply