Must kolmapäev.

Eelmise nädala reedel, st 12. reedel suri 34. aastane onutütar Eivi. Augusti lõpus hakkas üldse see pihta. Ta haigestus, raskesti. Iga päevaga läks järjest hullemaks. Arstid ei suutnud välja diagnoosida, mis haigus tal oli vms. Isegi operatsiooni kaudu ei suudetud välja selgitada. Tema seisund halvenes iga päevaga… kuni lõpuks, 12. oktoobril ta suri. Lahkamisel selgus, et tal oli kolm haigust korraga või midagi sellist. Ühe asjana olid tal üle kogu keha veres mürgised rakud, teiseks mingi kasvaja ja kolmandat ei mäleta.. Ema läks nädalavahetusel Eivi vanematele appi matuseid korraldama.
Ja homme, 18. oktoobril, on ta matused. Pääsen koolist ära. Kell 8:00 hommikul hakkame Räpinast Tallinna poole sõitma. Ja umbes kell 00:00 jõuame koju tagasi, võib-olla isegi hiljem. Täna pidin kodutööde osas neljapäevase osa ka ära tegema. Homne päev tuleb vist hull.. Mitte, et mul oleks midagi matuste vastu… aga kanda selliseid riideid nagu pingviinitopis, on pisut… : D Natuke ebamugav on ka nendega.
Puhka rahus, Eivi!